Artikkel ilmus Õpetajate Lehes 06.05.2022. Loe ka sarja esimest ja teist artiklit.
Olenevalt sellest, kui süvitsi on õpetajad ainete lõiminguga otsustanud tegeleda, on võimalik ühiselt koostada ka hindeline ülesanne. Mida põhjalikum ja eesmärgistatum on lõiming olnud, seda lihtsam on koostada lõplik hindeline ülesanne. Väga efektiivne viis lõimingu üles ehitamiseks on näiteks lähtuda hindelisest lõpuülesandest ehk kasutada tagurpidi planeerimise (backward planning) meetodit.
Selle meetodi rakendamisel on kõige olulisem silmas pidada, milliseid õpitulemusi soovitakse igas lõiminguga seotud aines saavutada ja kuidas võiks näha välja ülesanne, mis hõlmab kõikides ainetes saavutada soovitud õpitulemusi.
Põhimõtteliselt on võimalik valida lõpuülesande hindamiseks kaks teed. Esimene neist eeldab küll aineõpetajate koostööd õppeprotsessis, ainete vahel seoste loomist ja ainevaheliste teemade ning õpipädevuste eesmärgistamist, kuid lõplikku hindelist ülesannet hinnatakse iga aine seisukohast eraldi. Iga lõimitud aine koostab oma ülesanded ning õpilane võib saada igas lõimingus osalenud aines hinde või hinnangu. Tavaliselt on sellised ülesanded traditsioonilised (fakti)teadmiste kontrollid või ühe aine kesksed miniuurimused. Iga aine õpetaja roll ja koormus on suurem, ülesandepüstitus on täpsem, õpilasel on vähem ruumi ise avastada ja lahendusi leida.
Teine võimalus on luua lõpuülesanne, kus kõikides lõimingus osalenud ainetes õpitud oskused ja teadmised moodustavad ühe suure teadmiste kogumi. Selline ülesanne peaks olema loomingulisem ja uurivam ning sundima õpilast kasutama korraga mitmes aines saadud teadmisi. Aineõpetajad annavad kätte vaid probleemi ja suunavad õpilasi seda aineteadmiste ja -oskustega lahendama. Õppeprotsessi käigus on võimalik teadmiste omandamist suunata ja hinnata ka aineti kujundava hindamise abil. Kuid lõpliku, kõikides ainetes samasuguse hinde või hinnangu panevad õpetajad koostöös. See nõuab aega ja võimalusi kokku saada ning arutleda.
Kui valida esimene tee ehk hinnata ainepõhiselt, ei ole õpilasel võimalik eelnevalt lõimitud aineid seostada. Kui ülesanne on ehitatud üles selliselt, et õpilane saab olla loovam, on tõenäolisem, et ta kasutab eri ainete teadmisi.
Näidisülesanne: disaini oma täring
Lõimitavad ained: matemaatika, käsitöö, tehnoloogiaõpetus (emakeel, võõrkeeled, ajalugu).
Ülesanne võimaldab tehnoloogiaõpetuses ja käsitöös seostada toote disainimist ja valmistamist. Matemaatikas arendab ülesanne pindala ja ruumala mõistetest arusaamist ning loogilist ja süsteemset mõtlemist. Võimalik on liita veel emakeel ja/või võõrkeeled, kus õpilane koostab toote kasutusjuhendi, ja miks mitte ka ajalugu, millega seoses õpilane uurib täringumängude ajaloolist tausta.
Ainete eraldiseisvad eesmärgid
Tehnoloogiaõpetus
Õpilane
- mõtleb otstarbeka lahenduse täringu külgede disainimiseks;
- valmistab täringu;
- esitleb toodet.
Matemaatika
Õpilane
- kasutab probleemi lahendamiseks loogilist mõtlemist;
- rakendab sümmeetriat täringu külgede kavandamisel;
- kasutab pindalaühikut kujundite pindala leidmisel;
- kasutab ruumalaühikut kujundite ruumala leidmisel;
- mõistab, et kujundi pindala on selle osade pindalade summa;
- oskab leida pindala abil kujundite ruumala;oskab rakendada tõenäosusarvutusi vastavalt täringu tahkude arvule.
Käsitöö
Õpilane
- kasutab õpitut erinevas kontekstis;
- väärtustab loomingut ja kujundab ilumeelt;
- loob omanäolise disaini.
Õppeaineti eraldi hindamine
Matemaatika: täringu pinnalaotuse joonestamine, välispindala ja ruumala arvutamine, materjalikulu arvutamine.
Tehnoloogiaõpetus: kavandi koostamine, täringu valmistamine etteantud materjalist sobivate töövõtetega, täringu viimistlemine, töö õigeaegne valmimine, toote kvaliteet.
Käsitöö: omanäolise disaini loomine, rahvuslike mustrite kasutamine, toote esitlemine.
Ainete koostööl põhinev hindamine
Õpilane on valmistanud omanäolise disainiga enda valitud materjalidest täringu, millega on võimalik mängida mitmesuguseid täringumänge. Tööprotsessi käigus kasutas õpilane kõikidest ainetest saadud teadmisi ja oskusi ega raisanud aega.
Nii nagu õppeprotsessi puhul üldiselt, on ka ainete lõimingut kavandades kõige olulisem teada, kuhu soovitakse jõuda. Seda nii õpilase kui ka õpetaja seisukohast. Igale õpetajale on tuttav uut teemat või ülesannet tutvustades üle klassi kostev küsimus „Kas selle eest saab ka hinde?“. See küsimus võikski olla kogu lõimingut suunav mõte, mille abil kogu õppeprotsessi üles ehitada ja õpetamisstrateegiaid valida. See, kas seda teeb iga õppeaine eraldiseisvalt või kõik koos, sõltub õpetatava sisust, osalevate aineõpetajate tahtest, aga ka kasutada olevast ajast.
