Artikkel ilmus Õpetajate Lehes 22.04.2022
Tänapäeval ei seisne õppimine pelgalt teadmiste omandamises, vaid vajaduses ja oskuses neid kasutada. Eeldatakse, et kooliseinte vahelt välja astuv õpilane suudab õpitud teadmisi ja oskusi seostada nii ühes õppeaines, ainevaldkonnas kui õppeaineid ja ainevaldkondi lõimides. Paraku esitavad nõutavad õpiväljundid, ainetes käsitletavate teemade järjestus ja ka olemasolevate õppematerjalide struktuur õpetajale iga päev väljakutseid. Et luua koolis mõistlik ja kõigile kasulik järjepidev ainetevahelise lõimimise struktuur, tuleb õpetajal närida läbi mitmest teemade, pädevuste ja metoodikate kihist.
Kas see vaev tasub end ära?
Seistes silmitsi õpiku ja töövihikuga, kus käsitletavate teemade järjekorral on oma loogika, tundub õpetajale meelevaldne hakata olemasolevat süsteemi lõhkuma. Aega kogu materjali läbimiseks napib niigi ja õppekavas ette nähtud väljundid tuleb saavutada. Lisaks takistab harjumus ja julguse puudus.
Mõtestatud, süsteemsest ja planeeritud õppeainete lõimimisest saavad kasu nii õpilased kui ka õpetajad. Ainete lõimimise abil on võimalik vähendada viimse piirini paisutatud õppekava mahtu. Koostöiselt teiste aineõpetajatega tööd planeerides väheneb ka õpetajate töökoormus. Iga õpetaja annab teema õnnestumisse oma panuse, vastutasuks on ühe hindelise ülesandega võimalik hinnata mitme aine teadmisi. Kolleegiga koos töötades suureneb iga üksiku õpetaja teadlikkus kogu kooliastme õppe sisust, avardub silmaring. Kooli meeskond on ühtsem ja tugevam.
Õpilastele võimaldab ainete lõimimine pakkuda uut ja põnevat õppesisu ja vähendada nende koduste tööde mahtu. Ja mis kõige olulisem: see võimaldab rakendada eri õppeainetest saadud teadmisi ja oskusi senisest praktilisemal moel ning sunnib looma seoseid.
Kogu kooli ühine eesmärk – koostöö
Lõimingul lõimingu enese pärast ei ole mingit mõtet. Mõtestatult ja eesmärgistatult toimuval ainetevahelisel koostööl on palju kaugemale ulatuvad tulemused kui lihtsalt aeg-ajalt õpilasi õppekäiguga premeerida või klassist väljaspool toimuva projektiga motiveerida. Hästi toimivaks ainete lõiminguks on tarvis kogu kooli ühist otsust ja eesmärki. On selge, et tuleb luua lõimingut toetav tunniplaan, sõlmida kokkuleppeid nii kolleegidega kui ka koolist väljaspool, luua eri õppeainete loogikat toetavad õppematerjalid, olla valmis võimaldama aineõpetajatele aega, et koos õppekavasid läbi töötada, leida teemades ühisosa. Kõik see võib olla vaevaline, kuid viib uute ideede sünnini, muudab meeskonna ühtsemaks ja võimaldab kokkuvõttes vähendada iga meeskonnaliikme töökoormust.
Eesmärgipärane ehk SMART-lõiming
Ilmselt ei kahtle keegi, et ainekeskne õpetusviis on möödanik ning tulevik kuulub üld- ja võtmepädevustele ning ülekantavatele oskustele. Ainete lõiming võimaldab seda kõike ellu rakendada, kuid võib olla tülikas. Kuidas teha nii, et lõimingu kasutegur kaaluks üles sellele kuluva valu ja vaeva? Eesmärkide väljaselgitamine võib olla lahendus. Eesmärke peaks seadma iga aineõpetaja, lähtudes oma ainest. Seejärel saavad lõimivad õpetajad ühised eesmärgid paika panna. Eesmärgistamisel võib appi võtta näiteks vana hea SMART-meetodi.
- Kõige tähtsam on võimalikult täpselt sõnastada probleem. Kas tunned, et oled õpetajana ülekoormatud? Kas tunned, et õppesisu jääb õpilastele kaugeks ja nende tähelepanu hajub? Või on õpetatav hoopis liiga teoreetiline ja sellel puudub praktiline rakendus?
- Seejärel tasub mõelda, kuidas eesmärgi tulemust mõõta. Kas selleks võiks olla mõni hindeline töö, pikem projekt või hoopis teist laadi eduelamuse pakkumine.
- Kellest või millest sõltub edukus? Kellega koostöös lõimingut planeerida, kas selleks on tarvis teha kogu kooli tunniplaanis korrektuure, kas tegemist on hooajalise või ilmastikust tingitud tegevusega, milliseid piiranguid seavad kooli asukoht ja õpilaste vanus?
- Kas lõimingust piisab? Kas teema, oskuse või pädevuse õpetamiseks on ainete lõiming ainuvõimalik tee?
- Ajalimiit. Kui palju aega on mõistlik muutuste tegemisele pühendada? Kui palju aega on osalevate ainete õppekavades võimalik teemade, oskuste lõimimisele pühendada? Millal soovid näha esimesi tulemusi?
Kui oled küsimustele vastanud, on tehtud esimene samm, et muuta õppimine põnevamaks, vähendada töökoormust ja lahendada õppimise käigus praktilisi probleeme.